Silmas tuleks pidada viit tegurit, mis mõjutavad karburaatori neeldumiskiirust

1. Karburaatori osakeste suuruse mõju
Karburiseerimisprotsess, milles kasutatakse karburiseerivat ainet, hõlmab lahustumise difusiooniprotsessi ja oksüdatsioonikao protsessi. Karburaatori osakeste suurus on erinev ning lahustumise difusioonikiirus ja oksüdatsioonikao kiirus on samuti erinevad. Karburandi neeldumiskiiruse tase sõltub karburandi lahustumis- ja difusioonikiiruse ning oksüdatsioonikao kiiruse koosmõjust: üldiselt on karburandi osakesed väikesed, lahustumiskiirus on kiire ja kadude kiirus on suur. ; Karburaatoril on suur osakeste suurus, aeglane lahustumiskiirus ja väike kadu. Karburaatori osakeste suuruse valik on seotud ahju läbimõõdu ja võimsusega. Üldiselt on ahju läbimõõt ja võimsus suured ning karburaatori osakeste suurus on suurem; Vastupidi, karburisaatori osakeste suurus on väiksem. 1 t või vähem elektriahju sulatamiseks mõeldud kristallgrafiidi osakeste suurus on 0,5–2,5 mm; 1 t ~ 3 t elektriahju sulatamise kristallgrafiidi osakeste suurus on 2,5 ~ 5 mm; 3t ~ 10t elektriahju sulatuskristallgrafiidi osakeste suurus on 5.0 ~ 20mm; Kaetud kulbiga kristallist grafiidi osakeste suurus on 0,5–1 mm.
2. Lisatud karburaatori koguse mõju
Teatud temperatuuri ja sama keemilise koostise tingimustes on süsiniku küllastuskontsentratsioon vedelas rauas kindel. Maksimaalne süsiniku lahustumine malmis (protsent [C] {0}},3 pluss 0.0257 T - 0,31 protsenti [Si] 0.33 [P] protsenti 0,45 pluss 0,028 [ protsenti S] [Mn protsenti ] sularaua temperatuuri (T) korral. Teatud küllastuse korral, mida rohkem karburisaatorit lisatakse, seda pikem on lahustumiseks kuluv aeg. ja difusioon, seda suurem on vastav kadu ja neeldumiskiirus väheneb.
3. Temperatuuri mõju karburaatori neeldumiskiirusele
Kineetika ja termodünaamika seisukohalt on vedela raua oksüdatsioon seotud C-Si-O süsteemi tasakaalutemperatuuriga, see tähendab, et vedelas rauas olev O reageerib C ja Si-ga. Tasakaalutemperatuur varieerub sõltuvalt sihtmärgi C ja Si sisaldusest. Kui vedela raua tasakaalutemperatuur on kõrgem, toimub eelistatavalt süsiniku oksüdatsioon ning C ja O toodavad CO ja CO2. Sel viisil suureneb süsiniku oksüdatsioonikadu vedelas rauas. Seega, kui tasakaalutemperatuur on kõrgem, väheneb karburisaatori neeldumiskiirus. Kui karburiseerimistemperatuur on tasakaalutemperatuurist madalam, väheneb süsiniku küllastunud lahustuvus madalama temperatuuri tõttu ning süsiniku lahustumis- ja difusioonikiirus väheneb, seega on ka saagis väiksem. Tasakaalutemperatuuril on karburaatori neeldumiskiirus suurem.
4. Vedela raua segamise mõju karburaatori neeldumiskiirusele
Segamine soodustab süsiniku lahustumist ja difusiooni, et vältida karburaatori hõljumist põletatava vedelraua pinnal. Enne karburaatori täielikku lahustumist on segamisaeg pikk ja imendumiskiirus kõrge. Segamine võib ka lühendada karburisatsiooni hoidmise aega, lühendada tootmistsüklit ja vältida legeerelementide põlemist vedelas rauas. Segamisaeg on aga liiga pikk, mitte ainult ei mõjuta oluliselt ahju kasutusiga, vaid ka pärast karburaatori lahustumist suurendab segamine rauavedelikus sisalduva süsiniku kadu. Seetõttu peaks vedela raua sobiv segamisaeg tagama karburaatori täieliku lahustumise.
5. Raua veeldamise keemilise koostise mõju karburaatori neeldumiskiirusele
Kui vedela raua esialgne süsinikusisaldus on teatud lahustumistemperatuuril kõrge, on karburaatori neeldumiskiirus aeglane, neeldumiskogus on väike, põlemiskadu on suhteliselt suur ja karburaatori neeldumiskiirus on madal. Kui vedela raua esialgne süsinikusisaldus on madal, on olukord vastupidine. Lisaks takistavad vedelas rauas sisalduv räni ja väävel süsiniku imendumist ja vähendavad karburaatori neeldumiskiirust; Mangaan aitab kaasa süsiniku imendumisele ja parandab karburaatori neeldumiskiirust. Mõjuastmelt on suurim räni, järgneb mangaan, vähem mõjuvad süsinik ja väävel. Seetõttu tuleks tegelikus tootmisprotsessis esmalt lisada mangaani, seejärel süsinikku ja seejärel räni.