Hiina ekspordikontrolli mõju haruldastele muldmetallidele hakkab kiiresti ilmnema. "USA-l on kaks valikut: kas tarneahel katkeb või ta peab Hiinaga läbirääkimisi. See on valus." Tööstuse pidevate kaebuste keskel on USA valitsusel tõesti kiire.
9. mail teatas Bloomberg, et Trumpi administratsioon kaalub Hiinale kehtestatud tollitariifide olulist vähendamist ning loodab samal ajal, et Hiina võtab samasuguseid meetmeid ja tühistab piirangud haruldaste muldmetallide ekspordile USA-sse. Väärib märkimist, et Hiina riikliku ekspordikontrolli töö koordineerimismehhanismi büroo viis samal päeval välja mitme osakonna erioperatsiooni, mis keskendus strateegiliste mineraalide salakaubaveo ja ekspordi tõkestamisele.
"Hiina taotlemine ekspordipiirangute tühistamiseks on USA peamine eesmärk."
Teadlike allikate sõnul on USA soovinimekirja üks olulisi eesmärke tagada, et Hiina kaotaks piirangud magnetite tootmiseks kasutatavate haruldaste muldmetallide ekspordile USA-sse. Lisaks on küsimus fentanüüli kohta.
Vahepeal ütles ka informeeritud allikas, et praegune olukord on väga muutlik, mis tähendab, et pole veel kindel, kas tariife saab lühiajaliselt langetada.
Valge Maja pressiesindaja Kush Desai vastas, öeldes: "Nende läbirääkimiste valitsuse ainus eesmärk on edendada president Trumpi "Ameerika kõigepealt" majanduskava, et saavutada õiglased ja vastastikku kasulikud kaubandussuhted. Igasugune arutelu "sihttariifimäära" üle on alusetu spekulatsioon.
Riiginõukogu 9. mai teadaande kohaselt korraldas riikliku ekspordikontrolli töö koordineerimismehhanismi büroo sel päeval selliseid osakondi nagu kaubandusministeerium, avaliku julgeoleku ministeerium, riigi julgeolekuministeerium, tolli peaamet, kõrgeim rahvakohus, kõrgeim rahvaprokuratuur ja riigi posti büroo, et korraldada Shenzhenis Prokuratuuri{{1} Prokuratuur, Guangvini büroo. erikampaania strateegiliste mineraalide salakaubaveo ja ekspordi vastu ning erinevate spetsiifiliste ülesannete elluviimiseks.
Kohtumisel toodi välja, et strateegiliste maavarade ekspordikontrolli tugevdamine on riigi julgeoleku ja arenguhuvide seisukohast väga olulise tähtsusega. Pärast seda, kui riik rakendas ekspordikontrolli selliste strateegiliste mineraalide nagu gallium, germaanium, antimon, volfram ning keskmised ja rasked haruldased muldmetallid, on mõned ülemereüksused teinud kokkumängu kodumaiste seadusrikkujatega ning pidevalt uuendanud salakaubaveo ja ekspordi meetodeid, et vältida mahasurumist. Strateegiliste maavarade ebaseadusliku väljavoolu tõkestamiseks, salakaubaveo trendi ohjeldamiseks ja riigi julgeoleku tõhusaks kaitsmiseks, edendades samal ajal nõuetele vastavat kaubandust ning tagades tootmis- ja tarneahela stabiilsuse, on strateegiliste maavarade ekspordi tõkestamine muutunud kiireloomuliseks ja oluliseks ülesandeks.
2. aprillil vehkis Trump tariifikepiga kogu maailma vastu ja kehtestas nn-vastastikused tariifid, millega Hiinale ulatusid 145% tariifid.
Hiina pool võttis kohe kasutusele rea meetmeid täpseks vasturünnakuks. Lisaks tariifide kehtestamisele kehtestas see ekspordikontrolli ka seitsmele raskete haruldaste muldmetallide -tüüpidele, nagu samarium, gadoliinium, terbium, düsproosium, luteetium, skandium ja ütrium. Eelmise aasta detsembris teatas Hiina rangest kontrollist galliumi, germaaniumi, antimoni, ülikõvade materjalide, grafiidi ja muude seotud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi üle.
CNN avaldas kord artikli, milles väideti, et haruldased muldmetallid olid Hiina jaoks selles kaubandussõja voorus üks võimsamaid relvi. Praegune olukord on selline, et Hiina on selle "võimsa" kaardi välja mänginud, samas kui Trumpil pole "peaaegu mingeid vastumeetmeid". Aruandes juhiti tähelepanu sellele, et Hiina haruldaste muldmetallide ekspordikontrolli mõju on kiiresti esile kerkinud ning tootmine paljudes peamistes tööstusharudes, nagu sõjavägi, energeetika ja kõrgtehnoloogia Ameerika Ühendriikides, on häiritud.
Viimase 30 aasta jooksul on Hiina haruldaste muldmetallide kaevandamisel ja töötlemisel pidevalt domineerinud.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel moodustas Hiina 2023. aastal üle 60% ülemaailmsest haruldaste muldmetallide maagitoodangust. Kuid tema kontroll töötlemisetapi üle moodustas 92% ülemaailmsest toodangust ja tal oli peaaegu monopoolne kontroll ülemaailmse haruldaste muldmetallide töötlemise sektori üle. Ameerika Ühendriikide geoloogiateenistus teatas ka, et aastatel 2020–2023 pärines 70% USA imporditud haruldastest muldmetallidest ühenditest ja metallidest Hiinast.
Kõik USA tööstusharud kaebavad kibedasti ja Hiina on oma seisukoha teatavaks teinud.
Seoses USA presidendi Trumpi nõudmisega kehtestada Hiinale 145% tariif ja sihikule võtta Hiina laevad, on paljud USA tööstusanalüütikud hoiatanud, et kaubaveomaht USA sadamates väheneb oluliselt, mis mõjutab hiljem tõsiselt USA majandust ja tarbijate elu. Bloomberg mainis, et arvestades selle suve hoiatusi tõusvate hindade ja tühjade riiulite kohta, ei suudaks isegi märkimisväärne reitingu langetamine Ameerika tarbijate valu leevendada.
8. mail vastas Trump Sino{1}}USA kõnelustele, öeldes, et praegu Hiinale kehtestatud 145% tariifil ei ole ruumi edasiseks tõstmiseks ja seda vähendatakse tulevikus paratamatult. Ta ütles: "See ei saa enam olla. See on juba 145% ja me teame, et see langeb. Ma arvan, et meil ja Hiinal on mõnus nädalavahetus."
USA kaubandusminister Lutnick ütles intervjuus: "Ma usun, et rahandusminister Bensoni eesmärk on pingete leevendamine ja intressimäärade langetamine võimalikule ja sobivale tasemele. Usun, et see on ka Hiina esindajate eesmärk. President loodab näha head tulemust, pingete leevendamise maailma, mis võimaldab meil üksteisega uuesti kokku leppida ja seejärel koos töötada."
Bessonet ütles ka 7. kuupäeval, et "kaalutakse" laste turvatoolide, jalutuskärude, turvahällide ja muude imikute ja väikelaste reisimiseks vajalike esemete vabastamist.
24. aprillil lõunatasid Trump ja Besent Valges Majas koos Norra peaministri Støre'iga. Visuaalne Hiina
Trumpi administratsiooni välja kuulutatud tariifipoliitika on põhjustanud segadust ülemaailmsetel finantsturgudel ja viinud pingete kiirele eskalatsioonile Hiina{0}}USA kaubanduses. Wendy Cutler, endine USA vanem kaubandusläbirääkija ja praegune USA Aasia Seltsi poliitikainstituudi teadur, ütles: "Isegi kui nad vähendavad Hiinale kehtestatud tariife poole võrra, ületab see tunduvalt varem nähtud taset. See piirab tõsiselt kaubandust."
Bloomberg Economicsi arvutuste kohaselt on USA kehtestatud tariifid maailmaturul tõstnud USA keskmist tariifimäära enam kui 20 protsendipunkti võrra, ulatudes 23%-ni. Kui Hiina tariifimäära langetatakse 2. aprillil teatatud viisil 34%-le, langeb keskmise tariifimäära tõus 12,6 protsendipunktini. See on aga endiselt suurim tariifide tõstmine, mille USA on rakendanud alates 1930. aastast. Sellest hoolimata jääb majanduslik valu tõenäoliselt märkimisväärseks.
Bloomberg tõi välja, et praeguste maksumäärade põhjal põhjustaksid need kõrged tariifid USA SKP 2,9% languse ja põhihindade tõusu 1,7% kahe kuni kolme aasta jooksul. Kui maksumäärasid vähendada poole võrra, väheneks majanduslik takistus poole võrra. Kuid majandusele, mis oli juba esimeses kvartalis enne tariifide kehtestamist kahanenud, oleks see endiselt üle jõu käiv.
Samal ajal säilitab Hiina ettevaatlik hoiaku Hiina ja USA eelseisvate Šveitsis peetavate majandus- ja kaubandusläbirääkimiste suhtes.
Kaubandusministeeriumi pressiesindaja He Yadong teatas 8., et Hiina kindel vastuseis USA liigsele tariifide kehtestamisele on järjekindel seisukoht. Kui USA soovib probleemi läbirääkimistega lahendada, peab ta mõistma ühepoolsete tariifimeetmete tõsist negatiivset mõju endale ja maailmale, tunnustama rahvusvahelisi majandus- ja kaubandusreegleid, õiglust, õiglust ning kõigi osapoolte ratsionaalset häält, näitama läbirääkimistel siirust, olema valmis parandama eksimusi ja tühistama ühepoolseid tariife ning tegutsema. Ta peaks tegema koostööd Hiinaga, et liikuda võrdsete konsultatsioonide kaudu ühise eesmärgi poole ja lahendada mõlema poole mured.
Ta Yadong juhtis tähelepanu sellele, et kui üks pool nõuab asju omal moel ja isegi üritab kasutada läbirääkimisi ettekäändena, et jätkata sunni ja väljapressimisega, siis Hiina ei nõustu ega ohverda oma põhimõtteid ega rahvusvahelist õiglust ja õiglust, et kokkuleppele jõuda.
"Ameerika peab võtma initsiatiivi Hiina tollimaksude langetamiseks, sest kaubandussõja algatas ta," ütles Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia majandusuuringute instituudi asedirektor Song Hong. Kui USA tariife langetab, peaks Hiina võtma sarnaseid meetmeid. Samas tõi ta välja, et arvestades, et USA on Hiinat pikka aega pidanud strateegiliseks konkurendiks, siis tõenäoliselt kõiki tariife täielikult ei kaotata. "Hiina ei loo enam illusiooni, et USA muudab oma poliitikat Hiina suhtes."
Fudani ülikooli Ameerika uuringute keskuse direktor Wu Xinbo ütles, et selle kohtumise kaudu mõistab Hiina, kas USA on tõsine ja valmis sisukateks kõnelusteks. Ta märkis ka: "Läbirääkimised on pikk ja keeruline protsess. See on alles alanud, nii et me ei tohiks olla liiga optimistlikud."
Miks otsustas Hiina sel ajal USAga läbirääkimisi pidada? Yu Yuantan märkis oma viimases artiklis 9. kuupäeval, et võttes täielikult arvesse globaalseid ootusi, Hiina huve, USA tööstuse ja tarbijate pöördumisi, on Hiina otsustanud nõustuda USAga suhtlema. "Läbirääkimised ei tähenda huvidest loobumist. Hiina huve ei saa rikkuda. See on Hiina läbirääkimiste pidamise kokkuleppe aluseks."